Liisa Kruusmägi "Limonaad asfaldil"

6.04-28.04.2019

Kruusmäe teostel avaldub boheemlaslik korrastamatuse esteetika ja hubane korrapäratus. Motiividena näeme taimi, raamatuid, muusikainstrumente, peegleid, veiniklaase, pudi-padi, kasse, koeri ja usse. Nartsu visatud riided lebavad kodudes, kus kunstnik on erinevatel eluperioodidel elanud. Samuti võib tähelepanelik vaataja tuvastada kujutatud ruumide seintel autobiograafilisi viiteid. Lähemal uurimisel selgub, et kunstnik maalib enda piltidel varasemaid teoseid. Kodu kujustamine on kunstnikule oluline motiiv just selle õhkkonna intiimsuse tõttu, kus moodustub esemete ja inimeste tihe tekst. Näitusel esitletud maalid jagunevad kahte olemise kategooriasse. Esimeseks teemaks on laisa tüdruku sündroom, mis avaldub unistavate ja melanhoolsete noorte naiste enesevaatluse ja mõtisklustena. Karakterid, kes on bloom boy ja young girl ajastu introvertsed mudeltarbijad ja neoliberaalsed musterkodanik-hipsterid. Teiseks teemagrupiks on pinnalaotused detailidest ja pisiobjektidest, millel näiliselt puudub ruumiline dimensioon, tekitades tunde tasapinnast. Tekib küsimus, kas tegemist on tekstiilidisainiga, või hoopis korrastamata mõtete materialiseerunud elementidega? Meenutades populaarset elustiili blogijate teema¾anrit „What's in my bag?” segunemas Jakob von Uexkülli omailma mõistega. Kirjeldades Kruusmäe töömeetodit, eelistab ta joonistada kiirelt, hetke emotsioone ja meeleolu kirjeldades ning suuri motiive maalides, pidades peamiseks teostes esile tulevat värvi mõju. Ta on autor, kelle puhul võib rääkida väljakujunenud käekirjast. Kruusmäe loomingut iseloomustab kiirelt paljunev joon, mis pikeneb tossudele, seintele ja arvutiekraanidele, rõhutades kunstitarbimise erinevaid modaalsuseid. Autori tunnetuslik naïveté pole niivõrd kontseptuaalne, kui just meeleolukas kaasalöömine. Liisa Kruusmäe looming peidab eneses temaatilisi vastuolusid – tema pildikeel on karikaturistlik ja tasapinnaline, kuid samaaegselt idealistlik ja hurmav. Ühelt poolt näeme idülli ja hubasust, teisalt aga eskapismi ja melanhooliat. Taolised heitlikud sisemaastikud pole vaid omased autorile, vaid kogu generatsioonile. Liisa Kruusmägi on sündinud Tallinnas 1988. aastal. Ta õppis Eesti Kunstiakadeemias bakalaureuse astmes maali ja lõpetas joonistamise magistrantuuri 2013. aastal. Kruusmägi on täiendanud ennast Rhode Island Schools of Design’s ja osalenud residentuuri programmides Vancouveris James Black gallery’s, AIRY’s ja Yosugas Jaapanis ja Kitokia Grafika risotrüki stuudios Leedus. Tema isikunäituseid on toimunud Portugalis, Rootsis, Kanadas, Jaapanis, USAs, Leedus, Lätis, Saksamaal ja Eestis. Lisaks sellele on ta osalenud grupinäitustel ka Londonis, Berliinis, Slovakkias, Itaalias, Soomes ja Venemaal. Liisa Kruusmägi on vabakutseline kunstnik, kes kasutab peamiselt maali ja joonistamise meediumit ning töötab illustraatorina. Ta on Eesti Kunstnike Liidu liige aastast 2013.

Madli Ehasalu