JUHUSTE JUMAL

Jumala põhiline roll on määramatuse vähendamine, aidates inimestel leppida teadmatuse ja kaosega, mida igapäevaelu endas kannab. Suurt pilti otsides võib aga märkamata jääda, et see koosneb paljudest pisikestest killukestest, mis igapäevaelus juhuse nime kannavad. Johanna Mudisti maalid ja joonistused aitavad neile lõimedele argipäevakangas tähelepanu juhtida ning tõsta juhus Jumala rambivalgusesse.
Maalikunst on olemuslikult samuti juhuste meelevallas. Pintslilöögi pehmuses peituv määramatus võib kunstniku kavatsustele uue suuna anda. Tööriistad ei ole siingi alati Looja tahte täidesaatjad, vaid vahel hoopis selle väärajad. Suureformaadiliste, pehmete kujutistega maalidele sekundeerivad seinu kirjavad miniatuurjoonistused nn tikutopsiseeriast. Nende väike formaat, monokroomsus ning range joon astub maalidega dialoogi läbi otsingulise inimkuju.
Ehkki Mudisti maalide värvigammast – sinisest ja kuldsest – õhkub pühalikkust, on ainestik ometi läbinisti inimlik. Läheduse otsingud, toetus ja selle puudumine, teadmatuse ja korra suhe ümbritsevas keskkonnas on vaid mõned teemad, mille üle kunstnik kutsub kaasa mõtlema. Keskseks kujundiks inimsuhete mõtestamisel on püramiid. Ehkki kõrvaltvaatajale korrapära musternäidis, vibreerib püramiid sisemisest pingest. Igasugusele inimtekkelisele formatsioonile on algusest peale sisse kodeeritud paratamatu kokkuvärisemine. Tähtsusetu pole seegi, kus igaüks kujutatud figuuridest püramiidis asub – üks ja sama klots võib olla nii tugipunkt kui koorem. Kuid struktuur tervikuna vajab toimimiseks mõlemaid.