EMA kui tunne

Emadus on virvarr kõikidest maailma tunnetest. Siin põimuvadilma igasuguse valehäbita tasakaal ja tasakaalutus, meelepett ja meeletus, kurbus ja jaburus, mäng, pöörasus, viha, õnnelikkus, hullus, armastus, armastus ja veelkord armastus. Nagu värvid maalidel, sulavad üksteisesse ka tunded ning mõnikord pole aru saada, kust algab üks ja lõpeb teine.

Emadust võib kujutleda kui ruumi, kus äärmuslikud tundedsaavad turvaliselt kohtuda. Ruumis lõdvestudes ja tunnetele andudes meenutab edasikulgemine kohati tsirkust. Lõbus on küll, kuid vahel on korraga õhus liiga palju palle. Kuid edasi peab minema, maksku mis maksab.

Kui rollidesse sisse elada, kaob reaalsustaju ja väline elu hägustub. Jääb vaid olemise jäägitu kogemine.

Näitus keskendub abstraktsele maalikunstile ja sellekompositsioonilahendustele nii lõuendil kui ka väljaspool lõuendit. Pealkirjad, mis teoseid saadavad, loovad vaatajale fookuse ning annavad juhtnöörid abstraktsel maastikul orienteerumiseks.

Iga tunne on õige!

Liisa Jugapuu