Nii nagu Jumal lõi oma näo järgi inimese, ehitab inimene hernehirmutist. Mis kujuga aga on tänapäeva inimene? Kas kookas kummargil helendava risttahuka kohal, maastikusse sulanduv või lehviv-lipendav ning linde pelutav? Lääne-Virumaal kasutatakse mõnes piirkonnas põldudel autosid hernehirmutisena. Ühelt poolt nii koledal kombel loogiline - kas pole siis nõnda, eriti maapiirkodades, et kus auto, seal inimene? Teisalt postapokalüptiliselt inspireeriv: rohkem loovat ja süsinikku mitteeritavat kasutust nendele vanadele romudele! 

Oleme oma loominguteedel liikunud paralleelselt käsitledes loodusega seotud teemasid ning loonud erinevaid kehakatteid. Meid huvitab see, kuidas inimene õues käitub: vahel tahaks loodusega ühte sulanduda, varjuda, lausa maskeeruda. Tasahilju ümbritsevaga sümbioosis eksisteerides üle võtta värvid ja kombed - justkui Puuko Edgar Valteri "Pokuraamatus" pokuks muutudes. Samas esineb tung ja vajadus inimesel end nähtavaks teha - näidata oma kohalolu ka siis, kui tegelikult ei olda. 

Näitusel Haapsalu Linnagaleriis on vanemaid ja uusi teoseid, mis on looduslikku päritolu (tee pealt leitud) materjalist, loodust matkivad ja loodud püüuga teha võimalikult vähe keskkonnakahju.

Hanna Piksarv (1989) on kunstnik, kes 2015. aastal on Eesti Kunstiakadeemias saanud magistrikraadi skulptuuri erialal. Alates 2009. aastast on ta osalenud kunstielus Eestis ja Austrias, viimastel aastatel on põhirõhk koostööprojektidel.
Peale vaimse ja füüsilise keha ning manuaalse töö küsimust käsitlevate isikunäituste „Hea ja halg“ Tartu Kunstimajas 2014. aastal ning „Mütsid eluks“ Draakoni galeriis 2016. aastal on ta osalenud suurematel ja väiksematel rühmanäitustel ning tegelenud galeriiväliste kunstiprojektidega. Praegu on käsil hooletöö jälgede püüdmine ning argiste materjalide ja tarbeesemete teoseks muundamine.

Uku Sepsivart (s. 1988 Rakveres)  on omandanud nii bakalaureuse- (2009)  kui ka magistrikraadi (2015) Eesti Kunstiakadeemia skulptuuriosakonnas. Õpingute käigus on ta end täiendanud Soomes, 2009. aastal viibis Sepsivart Erasmuse programmi raames praktikal Villu Jaanisoo stuudios, aastatel 2013-2014 vahetusõpingutel Helsinkis Kuvataide Akatemias ja aastatel 2015-2016 viibist praktikal Antti Laitineni stuudios Somerniemis ja Wuzhenis Hiinas. Ta on osalanud mitmetel näitustel nii Eestis kui mujal.  Aastal 2012 pälvis Sepsivart MTÜ Noor Kunst ja Eesti Kunstiakadeemia koostöös välja antava Noore Kunstniku preemia. Viimaste aastate jooksul on Sepsivart enda kunstipraktikat mõtestades seda võrrelnud loodusliku protsessiga. Ta otsib võimalusi loodusega koos loomiseks. Hiljuti on tema skulptuur lisandunud “Kivide Galaktikale”, mis saab olema erinevatest maailma paikadest pärit 365 skulptori valmistatud kujudest koosnev skulptuuriansambel Crazannes Prantsusmaal.