Selle näituse peateemaks on Kadrioru pargi ajatu ilu. Pargid on kui visioonid Eedeni aiast ja erinevais kultuurides on ka need nägemused erinevad. Kuulsad on prantsuse stiilis range kujundusega aiad, kuid meie kultuuriruumis on vaba kujundusega inglise parke meenutavad kooslused rohkem levinud. Ka armastatud Kadriorg oma paari sirge allee ja paljude looklevate radadega rohumaadel ja suurte puude varjus kuulub pigem sellesse inglise traditsiooni. Viimasel kümnendil on Kadrioru kirdenuka loodud ka jaapani aed oma kivide ja tiikidega. Paljud mu pildid on nagu kuuvalgel tehtud. Puud ja põõsad kiirgavad energiat, mis Päike neile on andnud ja nii näivad tuttavad paigad nagu mingi Unistuste Aed. Hõbevalgetele piltidele lisan värvilisi loodusdetaile ja pehmeid värvimaalinguid, et nad vastastikku teineteise ilu esile tooksid. Nüüd, aasta kõige pimedamal ajal, lisan veel pilte Valguse uuestisünnist suure pimeduse südames. Ja ühe mehe Unistuste Aeda peaks hästi sobima ka nägemused naistest, mis on ajapikku kasvanud ka omaette näituseks.