August Sai: Tegemist on katsega kaotada erinevus lõuendipinnale tekkiva kujutise, seda loova pintslilöögi ja kujutisele projetseeritud sisu vahel. Katsun kujutada üheaegselt nii elementide summat kui ka seda summat loovat elementi. Kõik elemendid on taandatud pintslilöögile. Iga eelnev pintslilöök mõjtab järgmist. Mõne hetkega tekib tühjusest vorm, materiaalne lõuendipind ühineb ettekujutusega. Kõik muutub ühiseks liikuvaks, voolavaks, vibreerivaks väljaks. Tekkinud vormid ei ole loodud selleks, et midagi kujutada, kuid pole ka võõrad. Nad imiteerivad maalimist ennast, seega kujutis võib vabaneda sisust. Nii tekib võimalus uute tähenduste tekkeks. Kujutisest saab pind, millele projetseerida.
Manfred Dubov Kalatski: Tegemist on katsega kujutada maailma ja inimese kaootilist sidet. Inimene on lahtivõetud kihtideks ja iga maal on üks nendest kihtidest.Täpselt samamoodi on võetud tänav või mets mitmeks kihiks lahti. Hakkasin endast läbi laskma kõike minuga toimuvat, kõike seda, mis mind ümbritseb: keskendusdes inimese psüühikale ja selle seosest keha ja loodusega. Leidis aset justkui keemiline reaktsioon, mis põhjustas allergia ja soovi sellest kõigest vabaneda, taanduda selle suhtes. Kõik see lükati pintslilöögi sisse. Kujutasin inimest ja hakkasin teda lõhkuma, „laiali pühkima“ ning maalid on selle protsessi ülespildistus. See tegevus viis lähemale eituse koldele.
Link avaüritusest portaalis Läänlane; http://www.laanlane.ee/video/video-linnagaleriis-avasid-maalin%C3%A4ituse-august-sai-ja-manfred-dubov-kalatski
August Sai ja Manfred Dubov Kalatski maalide näitus „Taandumine“ Haapsalu Linnagaleriis avab paar tahku Eesti kultuuriruumis arenenud noorema põlve kunstnike arusaamadest ja vaadetest vabade kunstide teemal. Oma avakõnes kirjeldasid mõlemad oma platvorme ja siit võis välja lugeda, et maal kui meedium pakub endiselt huvi ja võimalusi. August töötab oma tööde kallal enekõike huvist selle tehnika võimaluste osas. Tema tööd meenutavadki pigem disainiobjekte, kui traditsioonilist maali. Kujutised on olemas, kuid nende kohalolu ei ole domineeriv. Stiliseeritud vormid jätavad vaatajale vabad käed otsustamaks, millega tegemist. Tehniliselt perfektsed, tundliku värvilahendusega ja vaataja suhtes passiivsed, vastavad nad ideaalselt nõuetele, mida kolmkümmend aastat tagasi omistati sellisele nähtusele nagu monumentaalkunst. Ilmselt selles võtmes peabki selle näituse töödele lähenema. Siiski ei ole selline eneseväljendus Saile ainuke. Oma eelnevatel näitustel ja grupinäitustel näitab kunstnik üles ka teistsugust, eksperimenteerivat ja sotsiaalselt tundlikumat palet. Kohati tundus, et Haapsalus eksponeeritavad tööd olidki enesele mõeldud hingetõmbeaeg ja ka pisuke vastuhakk peavoolu sisunõuetele. See kõik ei muuda kunstniku töid vähemväärtuslikuks, vaid annab võtme tema vaatlusvõimele.
Manfredi maalid on traditsioonilisemad ja jäävad oma lahenduste poolest osaliselt läinudsajandi teisele poolele kuid mingi osa töödest on vaadeldavad ka kui kaasaegse maali võimalused. Olen alati arvanud, et psüholoogia om midagi sellist, mida ei saa kujutada, küll on aga võimalik eksitada vaatajat ja nihestada veidi tema harjumuspärast vaatenurka. Seepärast ei veena mind Manfredi kunstnikukontseptsioon, vaid pean enda jaoks ise uue mudeli looma. Tema tööde puhul tajun ma pigem akordi, kooskõla otsingut, kus kunstnik töötab ja improviseerib seni kuni „miski“ annab märku sellest, et pilt on valmis. Nihke otsimine visualiseeritud tasakaalus on ilmselt valemiks, et seda miskit mitte üle müstifitseerida. Kuna nö taashperrealism maalikunstis on juhtpositsiooni andmas taas vabamale käsitlusele, siis siin näen ma Manfredi puhul seda rada, mida mööda ta liigub.
Kokkuvõtteks lisaksin veel, et minu jaoks esmapilgul täiesti sobimatud tööd on võimalik siiski heaks näitusekomplektiks vormistada. Tavalisest spordikategooriast, et kes võitis, ei saa antud juhul õnneks rääkida. Mõlemal kunstnikul on hetkel hea positsioon, et end kunstimaastikul kindlalt tunda ja edasi töötada. Maniakaalse individualistina tahaksin siiski tulevikus näha mõlema autori isiknäitusi Haapsalu Linnagaleriis mitte koos vaid eraldi.
Agur Kruusing
