2004 sügisel üllatas Eesti kunstipublikut noor maalija Nelly Drell oma näitustega Draakonigaleriis ja G- galeriis. Üllatas ennekõike klassikalise, realistliku kujutamislaadiga, mis siinmail pärast Kilki, Tammikut kasutamist ei ole leidnud. Realism värskemal, moodsamal kujul ei ole loomulikult kuhugi kadunud, pidades silmas Saadoja, Murkat, Estnat jt. Drelli maalidelt aga vaatab meile vastu vorm "nii, nagu seda vanasti tehti". Seal pool suurt lompi eksisteerivad erinevad kujutamismallid vist üsna sõbralikult kõrvuti, kuna selgub et klassikaliste võtete õpe käib seal, nagau ka Venemaal, täie hooga. Lääne Euroopalikus Veneetsia-, Dokumenta valguses, mis kumab hägusalt ka Maarjamaal, mõjub selline maal aga silmatorkavalt ja intrigeerivalt. Just koloriidi ja tehnilise võtete osas. Kes ikka viitsib nii kaua ühe asjaga jännata. Laseerimine, kuivamine, jälle laseerimine, viimistlemine jne, terve igavik läheb ühe töö peale. Galeriid ootavad aga uusi ja suureformaadilisi näitusi. Aega üks aasta, neli, kolm, kaks, üks, start...