01 augustil avas oma näituse, "Siililegi selge" , Merike Estna. Haapsalu Linnagaleriis on tema töid üksikult ka varem näha olnud, aga isiknäitusega esineb ta siin esmakordselt. Merike kuulub Eesti kunstnike noorema pőlvkonna hulka. On lőpetanud EKA maaliosakonna bakalaureuse tasandi ja plaanib kaitsta on magistritööd Inglismaal. Tänapäeval ei ole ilmselt mőtet enam liigitada ja paigutada kunstniku mingitesse vooludesse vői liikumistesse. Pilt kunstimaailmas on selleks liiga kirju. Oluline on see, millega kunstnik tegeleb, kuidas ta seda teeb ja millised on tema motiivid konkreetse aktsiooni puhul.

Mis peaks siis vaatajale vői siilile selge olema? Näiteks see, et tegu on őlimaaliga suurtel lőuenditel, et natuke rohmakas pildikeel on nihutatud tänapäeva ja ei tegele mitte rahvamütoloogia vaid meedia poolt tekitatud visuaalse müraga. Kunstnik ei taha leppida sellega, et kőik ajakirjanduses ja teles nähtav on glamuurne ja seksikas - seksistlik. Segamini on piltidel nii kaasaja noorte (arvatavad) iidolid kui ka kannatavad vői muidu pahelised tegelased. Ülesehitusprintsiibiks näib olevat poolte vastandamine ja soov tekitada maalikeele ja sisu vahel piisav kogus elektrit, et püüda vaataja tähelepanu. Paratamatult tekib mul kihu tuua taustaks Merikese teistelt näitustelt nähtud töid, kus domineerib isegi suurem kogus müstikat ja őőva, millega vőrreldes Haapsalus nähtav on üsna kaine ja kaalutletud komplekt. Urgitsemine inimese, sealjuures iseenda salasoovide ja kujutelmade sasipuntras näib Merikesele sobivat. Samuti kontrollib ta ka seda väljendavat pildikeelt. Siit tekibki ootus näha tulevikus veelgi teravamaid konflikte, mida kunstniku tehniline pagas vőimaldab. Kahjuks ei mahtunud sellese komplekti tema kollaaţid ja videod. Aga loodame neid näha tema tulevastel näitustel.