Imaginaarne
muuseum esitab : Elavad klassikud, Rühm T ja guest stars
|
14.
06 avati Haapsalu Linnagaleriis näitus, mille kontseptsioonist
lugege korraldaja ja Imaginaarse Muuseumi eesnaise Tiina Tammetalu kommentaarist
allpool.
|
|
|
|
Imaginaarne
Muuseum 2002 esitab taas klassikat, seekord juba legendiks saanud Rühm
T, noori vihaseid Eesti kunsti 80- nendatest. Toonased vihased noored
, mina ise sealhulgas, on on tänaseks karmid 40- sed. Mis on vahepeal
muutunud? Meie kõigi töid on müüdud ja ostetud muuseumidesse
ja erakogudesse, meil kõigil on töid eelmisest sajandist,
millel on juba oksjoniväärtus. Kes me siis nüüd oleme?
Mis siin teeselda, oleme jah juba klassikud, moodsad ja fucking lahedad
seejuures. See museaalne väljapanek siin lähtub Rühm T ühest teesist, millekohaselt Rühm T on voolava liikmeskonnaga ja rühma algusaastate liikmena võtan vabaduse oma nägemuse kohaselt liita T- ga mõned uued liikmed. |
|
Sest projekti
ülesehitus on dostojevskilik: ühest sündmusest areneb teine,
teisest kolmas ja siis puhkeb skandaal jne. Iga isik ja detail on ühtviisi
tähtsad. Kõik saab üles tähendatud. Oma visuaalse
vaste saab Imaginaarne Muuseum sel hooajal esimesena Haapsalu Linnagaleriis.
Sellesse näitusse on peidetud väike kummardus Vilen Künnapuule ja Mihkel Mutile, kes meie põlvkonda kasvatanud ja vorminud on. |
|
Minu
üliõpilaspõlves ilmus Muti "Elu allikad"
ajakirjas "Vikerkaar", lugesin seda, mäletan mingis imelikus
loengus ( ateism?), mida peeti ERKI raamatukogus. Umbes samal ajal tuli
konkursilt Norrast arhitekt Vilen Künnapuu, Rühm T arhitektuuriüliõpilastest
liikmete õppejõud. Ta pidas huvilistele loengu, mis oli
müstikast raske ja seetõttu kirjeldamatu (pimedus, slaidiprojektori
surin ja Künapuu lugu Maailma Äärel käigust) ning
mille mõju ma tunnen siiani. Eelmisel aastal ilmus Künnapuult
Raamat, Künnapuu poeg teeb geniaalseid maale, mis katsuvad asju
ja nähtusi, mis olid mullegi Rühm T liikmena olulised. Hiljuti
tuttavatel külas olles avastasin kapinurgalt kellegi teosed, eriti
häppid pildid. Selgus - Ken Saan. Ütlesin: kuule Ken sul on
jumala lahedad pildid, Ken vastas, et võib mulle neid veel teha.
Tore, siis tuleb näitus, mõtlesin.
Ja Mihkel Mutt ilmutas Raamatu, sellesama, eelmisest sajandist, millest mu lugu algas. Tiina Tammetalu |