Ühel päeval
tulid Haapsalusse tekstiilikunstnikud. Isegi võiks öelda,
et kõigepealt oli kangas ... . Või siis jälle, et alguses
ei olnud midagi ja kunstniku vaim hõljus vete kohal. Esimesel päeval
lõikas kunstnik kangast ja ei teadnud veel isegi, kas sellest midagi
tuleb või eiIgatahes oli ta veendunud, et toimib õigesti.
Teisel päeval venitas kunstnik kanga raamile. Raam oli liiga suur.
Ta pöördus mõttes selle poole, kes elas tema peas ja
ledis jõudu ehitada uus raam. Raam sai väike. Ärritunud
kunstnik lõikas kanga väiksemaks. Kõik sobis.
Kolmandal päeval valutas kunstnikul pea ja kuna ta oli eelmisel päeval
raami tehes riivanud saehambaga õrnalt oma rüüd, leidis
kunstnik õige olevat võtta vaba päev. Õhtul
ta siiski vaatas seina ääres seisvat raami ja pobises midagi
pealtnäha mõttetut. Nagu näiteks "hohohooo"
või "jep".Viiendal päeval käis kunstnik linnas
ja ostis endale uue kuue. See ei olnud mingi lihtne kuus, vaid ilus ja
päris suur. Nüüd sai ta järgmiseks päevaks riputada
seinale ka päeva tähistava märgi.
Kuuendal päeval tegeles kunstnik keemiaga ja kuna sellest valdkonnast
ei tea keegi mitte midagi, siis jätame kuni lõunani kõik
vahele. Pärast lõunat läks kunstnik magama ja nägi
unes Galeriid, mis rääkis temaga inimkeeli. Tegelikult kasutas
Galerii sõnu. Nagu papakoi. Papakoi oli samuti Galeriis, kuid vaikis.Seitsmendal
päeval ärkas kunstnik ja helistas teistele kunstnikele. Ta rääkis
oma unenäost, pannes omaltpoolt vähemalt pool juurde. Ta rääkis
oma võitluset papakoiga ja et ukse taga tahtsid Ain ja Kaabel internetti
pääseda. Kunstnik ei olnud lubanud. Internetti lihtsalt ei oldud
veel loodud. Oli jahi ja karja hooaeg. Ka ajastu.
Seda kuuldes tulid kõik kunstnikud Galeriisse ja tegid seal näituse.
Neile, kes ei tulnud, lilli ei antud ja nemad pildi peale ei jäänud.
Samuti ei näinud nad Publikut, kes kohal viibis. Publik, aga nägi
Kangaid ja papakoid. Mõlemad vaikisid endiselt, kuid suutsid domineerida.
|