Erki Kasemets  "Lõikuspidu"

„Kunagi oli mul tuttav, kes Eesti taasiseseisvumise algusaastail sai tagasi oma esivanemate maad. Oli jälle käes aeg, kus ta sai külvata täis oma põllud ja üles ehitada vanaisa talu. Kaunid laulud ja poliitikute üleskutsed meelitasid maale paljusid, kes olid valmis „võitma niikuinii“. Reaalsus jõudis kätte sügisel, kui saak oli koristatud ja aeg see maha müüa. Maitsta tehud raske töö vilju. Pidada lõikuspidu. Realsuseks oli saak, mida keegi ei soovinud. Oodatud rikkus jäi tulemata ja Eesti oli täis õnnetuid inimesi, kelle unistused lõppesid sealsamas.“
Umbes selliselt võib kokku võtta Erki Kasemetsa avakõne tema installatsiooni „lõikuspidu“ avamisel Haapsalu Linnagaleriis.
Usun, et selliseid lugusid on palju. Olen neid ise kuulnud ja näinud ka kibestunud maainimesi, kes risti vastu igasugusele loogikale ja tervele mõistusele erastasid maad ja lõhkusid toimiva põllumajandussüsteemi. Suvemajadest said „talud“. Majandid lammutati ja sealt ärastati, erastati kõik, millel tundus mingigi väärtus olevat. Kes sai lehma, kes kitse, kes kombaini vasaku ratta. Mis ei läinud sirgelt metalliparunite kokkuostupunktidesse kaunistavad tänaseni kunagiste elumajade ümbrusi. „Kuradi Mart Laar“ kostab tänini külapoodide varjulisema seina äärest suure pruuni plastpudeli kohalt. Siiani usuvad inimesed siiralt, et just tema sundis neid ahnitsema tagasi oma vanemate vara, sahkerdama „kollaste kaartidega“ tekitamaks olukorra, kus toimivad struktuurid lammutati ja asendati romantilise kujutlusega minevikust. Veel tänagi kostab solvunud vingumist : töötan palehigis, orjan nagu loom, aga panna pole kuhugi. See on meie rahva lähiminevik . Unistused ja reaalsus.
(Tekkis millegipärast kujutlus kohalikust jumalast, kes eestlasele käsulaudu andes lisas soovituse – ole sina pealegi loll, aga kaval pead sina olema.)  
Eesti tuntuim ja staažikaim „prügikunstnik“ Erki Kasemets on suutnud kogu selle temaatika pakkida oma installatsiooni, mis kujutab lömmis kastrulist välja voolavat vilja. Mitte lihtsalt välja voolavat, vaid väga pikalt, ca 40m välja voolavat, erinevaid mustreid moodustavat viljarida, esteetiliselt tumelillal taustal. Installatsiooni lõpuks on sama lömmis kastruli kaas. Vaatajale on jäetud võimalus lisada nö oma lugu. Pool installatsioonist on Erki komponeeritud, teist poolt saavad vaatajad ise muuta, kasutades selleks paberkottides järele jäänud vilja. Kui kedagi hakkab segama kodust kaasa saadud tarkus, et toiduga ei mängita, siis pole vaja karta. Kahekümne aasta vanust vilja ei söövat isegi kanad, nagu kunstnik ütles. Seega on Haapsalu Linnagaleriis võimalik vaadata ja sekkuda. Kirjutada ajalugu ümber nii, nagu õigeks peab.

Agur Kruusing

 
 
Haapsalu Linnagalerii on avatud K – P, 12.00 – 18.00