Kommunikatiivsuse poole püüdlevad ka rippuvad- veerevad taiesed. Prominente
ja muidu tuntud tegelasi eskimotrumme meenutavatele alustele maalinud
Tommy apelleerib vaataja Rõõmsa Äratundmise ja Kummastuse Tekkimise
tundele. Kommunikeerib küll. Laurentsius, kes hetkel Tallinnas puuviljamüügiga
tegeleb, näitab meile suuri nägusid. Ta joonistab ja maalib virtuoosse
osavusega ... ja siis lõhub oma pildid ära. Lõikab tükkideks, kleebib,
kruvib ja nühib, kuni ilusast pildist jääb järgi mürakas, millelt siiski
on võimalik osa saada kunstniku oskustest. Irriteerib ja Kommunikeerib.
Vaataja ei pääse teda jõllitavate silmade eest, mille oleks nagu joonistanud
Dürerei, Viiralti ja Holbeini kasulaps. Kasulaps ilma kasuta. Või kasuliklaps.
Näha ei ole just kõige uuemad teosed, mistõttu peaks valgustama ka autorite
hetketoimetusi. Laurentsius tegeles vahepeal suurte ja ilusate raamide
sisse sobivate piltide otsimisega. Ka maalimisega. Õpetab EKAs üliõpilastele
sedasama tegema. Näitab Peda kõrval galeriis suuri ja rammusaid puuviljapilte.
Tommy elab salapärast elu kuskil Vaida lähedal metsatukas, kus elab
veel mitu sarnast inimest. Aitas vahepeal abikaasal punuda suuri õlest
linde. Neist lindudest on saanud rahva lemmikud. Elus isendeid kasvatatakse
koguni Vilsandil, rikastamaks eesti Linnuriiki. Tommy teeb asju, mis
hiljem osutuvad kunstiks, aga kõlbavad ka muuks. Õpetab puuetega inimestele
Kunsti Peeneid Nippe.
Kõik peened inimesed peaks nüüd rehad ja kablid käest heitma ja kiiresti
näitusel ära käima. Varsti paneme kinni.
Agur Kruusing
pildistas Arvo Tarmula
|