Ars longa, Kunst on jääv, The art is long,
vita brevis, elu on lühike, life is short,
occasio praeceps, võimalus põgus, opportunity fleeting,
experimentum periculosum, eksperiment ohtlik, experiment dangerous,
iudicium difficile. hukkamõist keeruline. judgement difficult.
Eesti Maaliliidu „Ars longa, vita brevis!“ näituse konseptsiooni aluseks on vanusegrupp kunstnike 50 +. Need kunstnikud on preaguse aja klassikud, kuid kunagise aja „vihased“ noored tegijad – Andres Tolts, Jaak Arro, Ilmar Kruusamäe, Peeter Mudist, Toomas Vint, Urmas Pedanik, Ado Lill ja Andrus Rõuk. Kas praeguses noortekeskses ühiskonnas on ruumi veel neile „vihastele“ maalijatele või suunatakse nad vaikselt muuseumi tagaruumi tolmustele riiulitele oma väljateenitud puhkust nautima? See ei ole nostalgiline muuseuminäitus, vaid vähemalt sama vihane „taastulemine“, et näidata oma oskusi ja kogemusi neile, kellele kunstiharidus on muutumas vaid huvitavateks lugudeks kaugest minevikust. Nende maalide ja tegijate sisse on põimitud lood, mida ei eksponeerita räigelt ja otse mõistes- „tempel mällu igaveseks“, vaid tollele ajale omaselt, suletud suude ja peidetud sõnumitena. Ilma nende tööde ja tallatud radadeta, ei oleks tänase päeva noored „vihased“ oma kunstiharidust omandanudki. Elu on protsess, kus oma olulist rolli mängivad selle kõik etapid, ilma eelmise sammuta ei oleks järgmist.
Näitusel eksponeeritud tööd on olulised selle poolest, et need maalid pole erinevatel põhjustel uusi omanike leidnud muuseumide, kogujate ja ostjate näol. Need on maalid, mida kunstnik isiklikel põhjustel pole soostunud müüma: on maalinud nö. endale, need on jäänud pereringi, läinud sõprade kätte kingiks, või ei ole need lihtsalt omal ajal müügiks läinud olemata „hitt- tööd“.
Vanade maalidega astub dialoogi Soho Fondi kaasaegne video, mis kujutab aega, kui asjadest pidi veel rääkima läbi lillede, aga siiski voolas shampust ojadena ja maal oli veel maal, selle parimas mõttes. Neile lisab oma kaasaegse külma ja uuriva noodi kuraatoripoolne installatsioon, kes teadmata olusid saab ajalugu vaid aimata ja vaadelda alkeemikuna.
Maarit Murka
