 |
Haapsalu
Linnagaleriis on avatud kahe kunstniku, Mariliis Tammi ja Ene Mudist-
Luige ühisprojekt teispool laupa. Maaliharidusega Luik ja skulptor
Tammi poolt pakutav ei ole ei skulptuur ega maal. Tegemist on istallatoorse
kunstiga ja autorid tõestavad, et valdavad seda keelt vabalt. Kombinatoorsetel
elementidel võib esineda küll klisheelisi tunnuseid, kuid kontekstist
lähtudes mõjub kogu tervik kindlalt ja puhtalt.Tammi esineb viie teosega,
milledest kogumuljeks jääb
|
|
| domineerima mõte ajast. Indiviidi, tema tunnete, mälu ja soovide näilisest tühisusest. "Andestust, milline ilm oli neljapäeval" - kitshilikud fotod pilvedest, mille klaasidele käsitsi kirjutatud katked Liivimaa kroonikast. Töö, mis kubiseb metatekstidest ja vastandustest. Dominandiks banaalne küsimus ilmast, mis meie kliimas üks tähtsusetum. Hoolikalt konserveeritud kasutud mälestused kõnelemas aju puudulikust funktsionaalsusest.Sarnase tunde tekitas "Juhuslikud vaated minevikku". |  |
|
 |
Nostalgilisust kiskuvad kompositsioonid poolikute akendega, milledel viited kas siis kunagistele kultusesemetele- riietele, või tekstile. Need on kaasaegsed vaikelud, kus objektideks reaalsed objektid. Kui kiiresti on arenenud publik. Kas poti, panni täpse kujutamisoskuse asemel esitatu teeb sama töö? Tammi töödele on omane mäng mäluga, emotsiooniga. Korrastatud ja süstematiseeritud mäluraamatust oleks justkui välja rebitud juhuslike lehti, jättes need kaitsetuna kaaskodanike meelevalda. " Padjaseeria" "Magamine keelatud" ei jälgi seda loogikat. Tööd esitavad vast rohkem küsimusi, kui vastuseid. Soov leida siin sama kättesaadavat kujundit põrkab vastu absurdimõõdet. Ene Mudist - Luige installatsioon "mu süda on punasest klaasist" on kindlasti kõige atraktiivsem ja ruumitäitvam. Töö kahjuks räägivad vaid võtte sage kasutus lähikunstiajaloos. Igal juhul on tegu üdini naiseliku taiesega. | |
 |
 |
|
|
Tunnete ja mõistuse haprusest räägib ka "Silmavesi", Luige loodud kujunditest kindlasti tugevam. Kindlasti tasub näitust vaatama minna. Sellepärast tasub ka teistest linnadest kohale tulla. Muidugi mitte kõigil. Lihtsustatud standarditega, mustvalge maailmapildiga harjunud keskmine ei pruugi aega raisata ja piirdugu teabega "kodus ja võõrsil", või mõne teisega. Kunst ei kuulu rahvale, vaid väljavalituile. Kas te kuulute viimaste hulka?
|
|
|
 |
A. Kruusing |
|
