05. märtsil avati Haapsalu Linnagaleriis :
Retrospektiivnäitus „60 aastat esimesest professionaalsest moediplomist Eestis”

2007.a. sügisel olid Eesti Kunstiakadeemia galeriis vaatamiseks väljas endise Tallinna Riikliku Tarbekunsti Instituudi kunstilise tekstiili- ja kostüümi kateedri esimeste lendude lőputööd. Lisaks 1947. aasta sügisel diplomi nr 1 omanikuks saanud Leida Klausi moejoonistele vőis näitusel imetleda ka järgneval kolmel aastal (1948-1950) lőpetanute hoolikalt viimistletud teatrikostüümide originaalkavandeid ning moeillustratsioone. Retrospektiivnäitus "60 aastat esimesest professionaalsest moediplomist Eestis” valmis EKA moeosakonna magistriőppe raames. Hiljuti (veebruaris 2008) said huvilised sama väljapanekut näha Valga Muuseumis.

Sőjajärgsed diplomandid järgisid valitsevaid moesuundi ning kombineerisid oskuslikult kogu moemaailma mőjutanud New Look'i värskuse suletud süsteemi ideoloogiliste piirangutega. Esimese diplomeeritud moe- ja kostüümikunstniku Leida Klausi (1917-1992) mahuka lőputöö - "Tänapäeva talunaise rőivastus kodukootavatest materjalidest" ja kostüümid "Estonia" teatri ooperile "Cyrano de Bergerac" - juhendajateks olid tollases kunstikőrgkoolis őppejőududena tegutsenud nimekad kunstnikud Natalie Mei ning Mari Adamson.

Esimeste lendude lőpetanute hulgast kasvasid välja mitmed nimekad kunstnikud-moeloojad (Melanie Kaarma, Őie Kammal, Leida Sumendu, Emmi Vahelaid, Vilma Sepp, Selma Remme jt) ning staažikad erialaőppejőud (Saima Loik, Hilja Kulles, Lygia Habicht), kes panid aluse professionaalse moekunsti jätkusuutlikkusele Eestis. Tänaseks on EKA (end nim ERKI) moeerialal lőpetanuid kokku 250.

Retrospektiivnäitus „50 aastat Tallinna Moemaja asutamisest”

2007. aasta kevadel täitus 50 aastat kohaliku moeloomingu keskusena tuntud Tallinna Moemaja loomisest. Selle sündmuse tähistamiseks koostatud retrospektiivnäitust "Kui kőndis mannekeen... 50 aastat Tallinna Moemaja asutamisest" vőis näha Eesti Tarbekunsti- ja Disaini muuseumis (mai-juuni 2007) ning Vőru ja Valga Muuseumides (august-september 2007 ja veebruar 2008). Väljapanek annab ülevaate nőukogude perioodil tegutsenud esindusettevőtte tegevusest kolme aastakümne vältel.

Ajavahemikus 1957-1992 töötas moemajas ligi 40 Eesti NSV Riiklikust Kunstiinstituudist professionaalse ettevalmistuse saanud tarbekunstnik-moelooja, kelle kavandatud mudeleid aitasid teostada eriharidusega konstruktorid, tehnoloogid, rätsepad ja őmblejad. Kuigi selle ettevőtte pőhiülesandeks oli sobivate rőivamudelite väljatöötamine NSVL-i őmblusvabrikutele, jäid peamiseks loomeväljunditeks uusi moesuundi tutvustavate kollektsioonide kavandamine kaks korda aastas toimunud moeetendustele ning ajavahemikus 1958-1992 nii eesti- kui ka venekeelsena ilmunud ajakirja Siluett moelehekülgede illustreerimine.

Tallinna Moemaja asutamine avas uue lehekülje kohaliku rőivastuskultuuri arenguloos. Nőukogude perioodil tegutsenud moekeskuse edukuse tagasid tugev meeskond ning koolkondliku järjepidevuse hoidmine läbi aastakümnete. Arvestatavast tasemest räägivad ka arvukad küllakutsed, välisesinemised ja auhinnad. Rahvusvahelise pressi meelest tagasid Eesti moeloomingule edu just rahvuslike motiivide kasutamine kaasaegsetes rőivakollektsioonides, mida esitlesid väljapeetult elegantsed mannekeenid.