TAGASI PARNASSILE
03. 08. avati Haapsalu Linnagaleriis Mall Nukke kollaazide näitus, mis kannab nimetust "Tagasi Parnassile". Annan esmajoones sõna autorile emdale ja see kõlab(paistab) nii: Näitus "TAGASI PARNASSILE" koosneb kollaazhidest, mis on aastatest 1995 - 2000. Näitus on komplekteeritud teemal Raha versus/contra Kunst. See on igihaljas teema, mis on alati erutanud just kunstitegijate poolt. Kuna asun ka "rindejoonest" sellel pool, siis loomulikult lähtun loominguinimeste seisukohtadest. Oma mõtteis olen selle näituse pühendanud kõigile loojatele, kes on suutnud jääda iseendaks.


Siia panin kokku tööd, mis tegelikult pole kunagi üheks näituseks mõeldes tehtud. Olin nagu oma näitusele kuraatoriks, kes lähtuvalt konsepsioonist valis neid.
Mul on Haapsalu Linnagaleriis meeldiv võimalus eksponeerida oma teoseid, mida varasemalt
ruumipuudusel ei ole saanud paigutada nii, nagu olin kavatsenud. Näiteks "Eesti Ego" kollaazhid ja installatsioon. Samuti loomingut "Iidolite" näitustelt ("Ingel N?
1,2,3", jne.) Suur osa neist töödest on juba publitseeritud nii kunstiraamatutes kui ka "ripuvad üleval"webi galeriides. Sellest hoolimata loodan, et "lives" kunsti vaatamine pakub rohkemat .
Lugupidamisega Mall Nukke

Näitust võib pidada üheks tugevaimaks sel aastal Haapsalu galeriis. Ehkki on esitatud palju ennenähtud töid, toimivad need ka praegu. See on tase, milleni paljud kaasaegsed kuidagi jõuda ei suuda. Pean silmas neid, kes tegelevad püüdlustega ajatuma kunstivormi suunas. Ei oleks uskunud, et mäng kitshiga võiks teistkordsel vaatamisel võluda, aga ... Nukke tõestab, et kvaliteet on see, mis määrab, mitte veendumus oma geniaalsuses. Seda kahjuks näikse arvavat suur hulk meie kultuuri- ja kunstitegelasi, kes on portreteeritud ka esitatud installatsioonis "Eesti ego". (näha olevad pildid on siiski toodud tekstiväliselt ja märkus on üldisemat laadi). Eesti kunstikriitikkond on muutunud loiuks ja reaalset kriitikat kohtab aruharva. Ma isegi tahaks Nukke tööde kohta midagi teravat öelda, aga ei leia vigu. Noriks, aga ei saa. Ei oska. Keegi võiks aidata, aga ei aita. Viriseda saab tegelikult küll.

Avaüritust varjutas veidike asjaolu, et samal ajal toimus Linnuseõuel bluusiüritus ja autonäitus mistõttu oli Haapsalu inimesi avamisel rekordiliselt vähe. Peale galerii töötajate kaks. Kas on Kananahk hirmutanud või on infoliikumine puudulik, ei oska öelda. Õnneks suhtus kunstnik sellesse mõistvalt ja ei kahtlustanud haapsallasi milleski sellises nagu huvipuudus või kunstivaenulikus. On ju mõistetav, et igale poole ei jõua ja suvise kultuuriuputuse tagajärjel tekib teatav immuunsus. Loodan seda suuremat külastatavust, kuna näitus on tõesti hea.
A. Kruusing