"M,M"

Mai viimasel päeval avasid Haapsalu Linnagaleriis oma näituse kaks juba tuntud kunstniku. Pealkiri "M,M" võiks tekitada küsimusi, kas mees ja mees, miks ja miks? Saladus on siiski sõnade maal ja metall algustähtedes. Kahest mehest on asi samuti väga kaugel , kuna esinejateks on kaks daami. Urve Küttner, metall, ja Sirje Runge, maal. Tegemist on nii tuntud tegijatega, et midagi uut kirjutada on õieti väga raske. Haapsalu publikule on mõlemad kunstnikud tuttavad juba varasematelt näitustelt. Tõsi kumbki neist ei ole siin teinud oma isiknäitust. Urve Küttner on lisaks galeriile tuntud ka , kui Haapsalu misside kroonide looja.Sirje Runge maalijakarijäär ei ole samuti kellelegi võõras. Vaatamist peaks jätkuma seega küllaga, kuna eksponeeritud komplektid on mõlemad uued ja ehkki tänapäeval ei ole justkui kombeks teha näitust, lootmata skandaalile või mingile muule faktorile, mis võiks köita publikut harjumuspärase " uudisega " , on siiski veel arvestatav sihipärane tegevus, areng ja kvaliteedi kasv. See skeptiline avaldus ei ole mõeldud hinnanguna näituse osas. Tegemist on ühe tahu esiletoomisega, mis võiks iseloomustada kaasaegse inimese reageeringuid. Näiteks, kui juhtume mööda sõitma autoavariist, siis milline aspekt muutub määravaks meie reageerimisele, kas uudishimu? Või soov aidata? Miski meis igatahes sunnib kiirust vähendama ja saadavat infot ahmima. Sama ka televiisori või ajalehe puhul. Piisab vaid nimetada sõnad: palju ohvreid, katastroof, pommihoiatus, kui juba uinuval uudistekuulajal lähevad kõrvad kikki. Ei maksa end lohutada arvamusega, et oleme juba nii paljut kogenud, et miski meid enam ei eruta. Tegelikult erutab. Ja kui ei, siistuleks pöörduda arsti poole. Tabab ju seletamatu tunne, nimetagu psühholoogid selle õige nimetus, meid enne igasugust analüüsi. Ma arvan, et ei eksi, kui väidan, reaktsioonile järgneb uudishimu.(muide igati ajakohane termin,kui lugeda sõnasõnalt). Kui on tekkinud uudishimu, siis on pool juba saavutatud, kuna uudishimulik vaataja läheb ligi nii autoavariile, luues sellega näiteks abivõimaluse, kui ka galeriisse, moodustades vastuvõtliku publiku ja seega ka hinnangu andja.See on valem, mida kasutab kaasaegne meedia, reklaam ja kunst. Loodan , et see pseudoanalüüs ei riiva konkreetse näituse eksponente. Runge ja Küttner ei looda leida uusi vaatajaid reklaamivõtetega, mis on muidu muutumas juba reegliks. Galeriikunsti traditsioon on Eestis veel piisavalt tugev, et publikut hoida. Samuti toidab massimeedia meid ilmselt piisavalt kõikvõimaliku vägivalla, nalja ja absurdiga. Seega antud näitusel ei seisa vaataja silmitsi ei teravate sotsiaalsete probleemidega, ega tule enne ega pärast tuhnida raamatukogus, et viia end kurssi mingi konkreetse tahuga kunstiteoorias. Või siiski. Urve Küttneri sari on pühendatud Paul Delvaux`le. Pariisi sürrealistile, maalijale. Kes on tema töödega varasemast tuttav, on ehk minuga nõus, kui ütlen, et tegemist on ühe erootilisema ja naiselikuma pildikirjaga maalijaga. Samasugust habrast ja intiimset tunnet kannavad endas ka Küttneri poolt reproduktsioonidele lisatud objektid.Neid võib võtta kui lihtsat metallehistööd, kuna puhuti on tegemist sõrmuse või muu tavapärase ehtega. Eristuvad aga sellised, millele praktilist rakendust, (on ju enda ehtimine puht praktiline toiming, või kuidas), peaaegu ei leia. Kuidas kasutada barbi mõõtu hõbedast särgikest? Siin tekibki lahknemine ehte dekoreerimisest pildiga. Terviklik kujund tekib vaid kõigi elementide koostööga ja mina näen siin võtit Urve tööde vaatamisel. Disaineri haridusega Sirje Runge maalitud arhitektoonid otsivad dialoogivõimalust reaalse ruumi või ruumidega.Millegipärast tekib assotsiatsioon sõnaga büroo. Tõenäoliselt ei ole see kunstniku enda arvamus, kuna mäletan sarnast vormi ja värvikeelt ajast, mil isegi sõnal büroo oli veidi erinev tähendus praegusest. Kas tähendusi peaks üldse otsima ja tunnet mõtestama? See on juba individuaalne nii nagu on loodetavasti individuaalne teie arvamus ja elamus, kui te külastate näitust "M,M". Niisiis, lähtudes rahvalikust kõnekäänust pikk jutt s...suurepärane jutt ja oma silm on kuningas,(või vähemalt siseminister), suundugem galeriisse, puhkama silma ja meelt tavapärasest meediast.

Agur Kruusing