12. 05 avati Haapsalu Linnagaleriis näitus Saksa kunstnike minivormidest. Näitusel on esindatud 85 tööd 20 kunstnikult Kunstnikeühendusest Rendsburg-Eckernförde. JULIA ACKERMANN, FRANCK BLADY, ANNA BRUNNER-MOCKA, IMME FELDMANN, CLEMENS C. FRANKE, HERBERT GEYER, UWE GRIPP, CHRISTIAN-IVAR HAMMERBECK, UTE MEISE, KERSTIN MEMPEL, FRITZ MENZER, TOM MÜLLERS, PETER ORTMANN, DIETER PETERSEN, MATTHIAS RADZUWEIT, JUTTA REICHELT, CHRISTOPH RUHZ, CLAUDIA SPERLICH, MONA STREHLOW.
Kõik tööd on suuruses 15x15 cm ja on spetsiaalselt selle näituse jaoks tehtud. Esindatud on maalijad, skulptorid, fotograafid. Ekspositsiooni kuraatoriks on Tartus resideeruv C. I. Hammerbeck, kes on ka kohvrigalerii kunstiline juht ja üks esinevatest autoritest. Kohvrigalerii mõte seisnebki selles, et näitus mahub pakituna kohvrisse.
Näitus on paeluv ja huvitav, kuid häirima jääb üks strateegiline viga. Nimelt ei ole Eesti avalikus eriti hästi kursis Saksa kunstiruumiga ja selle traditsioonidega. Meie visuaalne harimatus on leidnud kriitikat ka varem, seega lepime selle teadmisega. Haapsali Linnagaleriis on see näitus kindlasti esimene Saksa kunsti projekt. Seega on raske saavutada kontakti publikuga vormi abil, mis eeldab teadmisi konkreetsete autorite varasemast loomingust. Mul oli avapäeval võimalus tutvuda kunstnikeühenduse kataloogiga ja sealt vaadatu- loetu jättis väga hea mulje. Kas see mõju on sama ka vaatajale, kelle jaoks on tegemist esmakordse tutvusega nende autorite loominguga? Kardan, et mitte, kuna reklaamitööstus on vorminud meie teadvust teiste teemadega ja mõjudega. Mart Kalm on kunagi toonud välja seose sõnade kunst ja kunsttükk vahel. See seos väljendab küllaltki hästi meie publiku suhet galeriides toimuvasse. Siit tuleb otsida võimalusi, leidmaks teed publiku südamesse. Lodan, et tulevik toob Eesti väiksematesse linnadesse ka suuremaid ja veenvamaid vorme. (Tegelikult juba sellel suvel, täpsemalt juulis saab Haapsalu Kultuurikeskuses tutvuda Jaapani arhitektuuriga.) Samuti loodan, et meie meeled ei ole veel nii nüristunud, et me ei erista kvaliteetset kunsti üldisest euromürast ja näitus leiab vaatajaid.