3-24.
oktoobril 2004.a. on Haapsalu Linnagaleriis näitus
"Kadunud aarded: Salme Rida." Tegemist on ühe Eesti kunstiajaloo
kaotatud peatüki taasavamisega- esmakordselt pärast 40-aastast vaheaega
on taas
võimalik näha tunnustatud sõja-aegse kunstniku maale.
Eestis pole palju kunstieksperte, kes Salme Rida
töödest teavad. Seevastu ajal,
mil Eestit räsis Teine Maailmasõda, oli kunstnik tuntud juba siis,
kui ta alles
Tallinna Kunstikoolis ja Pallases õppis. Õdedest kunstnikepaar, Salme
ja Linda
Rida, kuulub Eesti sõja-aegsete hinnatud maalikunstnike sekka, kuid
kahjuks
ajaloo traagiliste hammasrataste vahele jäänuna on nad tänapäeval
laiemale
avalikkusele tundmata.
Salme
Rida sündis 1913.a. Lihula vallas, Läänemaal. Ta alustas maaliõpinguid
1936. aastal Londonis kunstnike galeriides abilisena. 1939. aasta
1.
septembril, päeval, mida loetakse Teise Maailmasõja alguseks, naases
Salme Rida
Eestisse. Siin jätkas ta õpinguid Tallinna Kunsttööstuskoolis koos
1910.aastal
sündinud õe, Linda Ridaga. Peatselt tunti kaht õde kunstimaailmas
lahutamatu
tandemina, keda kutsuti kunstinäitusele juba 1941.aasta suvel Võrus.
Esimene
osalemine näitusel Tallinnas oli 1942.a juunis Kunsti Kevadnäitusel
Tallinna
Kunstihoones. Pärast Salme Ridale edukat 1943. näitustel esinemise
aastat
kutsus Ado Vabbe ta Pallasesse õpinguid jätkama. Salme lahkus Pallasest
1944.aastal, kui kuulis, et märtsipommitamise tagajärjel põles maha
tema
ateljee-korter Gonsiori tänaval Tallinnas.
Tänapäeval
on mõistetamatu, et poliitika võib maastikumotiive mitte soosida,
kuid teise Nõukogude okupatsiooni algaastatel see just nii oli. Võimuorganitele
lisas vürtsi teadmine, et Salme Rida on maalimist õppinud Inglismaal
ning peagi
olidki nii Salme kui Linda Rida sagedased külalised jõustruktuuride
ülekuulamistel. Linda Rida lõpetas oma elu 1947.aastal enesetapuga.
Pärast
lähedase õe surma varjus Salme Rida avalikkuse tähelepanu eest. 1949.
aastal
visati Salme Rida koos paljude teistega poliitilise puhastuse käigus
Kunstnike
Liidust välja. Ta jätkas maalimist, kuid osales väga vähestel näitustel
50-ndatel ning hilisemast on teada vaid ühel näitusel osalemine 1965.aastal.
Salme Rida suri 2003. aasta märtsis Tallinnas.
Kunstiajaloolastele
on Salme ja Linda Rida nimi teada, kuid vähe uuritud.
Kaasaegne avalikkus ning kunstiekspertide ring ei ole õdede teoseid
peaaegu
üldse näha saanud. Linda Rida maalide saatusest on vähe teada. Seevastu
Salme
Rida töid on säilinud erakogudes piisavalt, et kokku seada ülevaatlik
näitus.
On aeg värskendada teadjate mälu ning tutvustada uuele kunstiteadlaste
põlvkonnale kaht väärikat nime Eesti kunsti ajaloos. Näitus "Kadunud
aarded: Salme Rida" Haapsalu Linnagaleriis alustab sümboolselt
kunstniku
tööde taastutvustamist maakonnas, kus ta sündis. Näitusele pannakse
välja
enamus Salme Rida säilinud õlimaale, mis maalitud 1943- 1947. aastani,
osad
neist tuttavad Teise Maailmasõja aegsetelt näitustelt (kui juhtub
olema inimesi,
kes neid näitusi on näinud ja mäletavad) ning valik pärast 1950. aastat
valminud
õlimaale, guašše ja akvarelle. Enamasti on tegemist
lillemotiivide või maastikumaalidega, kuid huvi pakuvad kindlasti
ka "Balti
Jaam" (vana jaamahoone koos lokomotiiviga, mis oli väljapanekul
1945. aasta
näitusel), juba 1943. aastal maalitud vaade Gonsiori puumajade agulile,
mis
1944. aastal märtsipommitamisel hävis, Kadrioru park ning Toompea
vaated.
Täiendav
informatsioon: evelinkokkota@hot.ee
