"Loomaaed Enteroopial"
Marleen Suvi

5.02 - 02.03.25

Galaktilise diplomaatia parimate traditsioonide kohaselt viidi Ijon Tichy, esimene maalane, kes saabus planeedile Enteroopia, alustuseks loomaaeda. Zooparki kokku toodud olendite näol oli tegu tähelepanuväärseimate eksemplaridega galaktika rikkalikust faunast. Suurimad loomadest, mitme hektari suuruse rümbaga kurdlid, olid pärit Enteroopialt endalt. Ent eriliselt armsaks pidasid loomaaednikud ühte kiletiivalist ja liitsilmset elukat planeedilt Maa. Harilik Toakärbes (Musca Domestica), on veetlev nii oma vormilt kui käitumiselt. Pisike, elgantne ja mustjas keha meenutab esimesi galaktilise imperiaadi aegseid täheristlejaid, andes loomakestele iga haritud olendi silmis juba kuningliku aura. Samuti ei saa viisakas galaktika kodanik mööda vaadata toakärbeste lausa haruldasest kombekusest. Kui muidu on maalastel tülgastav omadus seedida asju keha sees, teevad toakärbsed, tsiviliseeritud olendite kombel, seda ikkagi kehast väljas. Kahetsusväärsel kombel ei aidanud isegi Enteroopia loomapargi ettevaatlikult kureeritud kontrastid kosmoserändur Ijon Tichyl mõista hariliku toakärbse silmatorkavat erilisust. Olend paistis tema silmis tühine kui mitte tüütu – midagi samavõrd tavalist nagu lusikas, lambipirn või termotuumakütuse kanku. Arvestades maalaste suutmatust ja kitsarinnalisust oma mitmekesise looduskeskonna väärtustamisel, on suur rõõm, koostöös Enteroopia interplanetaarministeeriumi ja diplodotomaatilise esindusega, kohalikule publikule tutvustada Põhja Euroopa Rivieras, Haapsalus, Enteroopia Loomaia armasamaid elanikke. Tere Tulemast Enteroopia Loomaaeda!

220 miljonit aastat tagasi – esimesed kärbsed ja sääsed arenevad välja samast kiletiivalisest eelkäijast. Esimesed õistaimed planeedil Maa.
160 miljonit aastat tagasi – kindlad tõendid eri kärbseliikide olemasolust.
65 miljonit aastat tagasi – kärbeste ja teiste kiletiivaliste kuldaeg. Dinosauruste väljasuremine.
50 miljonit aastat tagasi – kusagil Kesk-Aasia ja/või Lähis-Ida kandis areneb välja Harilik Toakärbes. Tema leviku takistajaks osutub inimtsivilisatsiooni puudumisest tulenev tubade, kui selliste, puudus.
1.4 – 1.6 miljonit aastat tagasi – inimlaste migratsiooniga Aafrikast väljapoole, algab ka toakärbeste ja inimlaste kommensiaalne suhe.
600 000 aastat tagasi – Homo Sapiens levib üle terve planeedi, tuues uutesse elupaikadesse kaasa ka hariliku toakärbse.
6000 aastat tagasi – Piiblist tuntud veeuputus. Kärbsed ei tunne end puudutatuna.
500 aastat tagasi – eurooplased avastavad koduplaneeti. Leides inimasustusi, leiavad nad sealt juba eest kärbsed. Seda ei peeta millekski eriliseks.
50 aastat tagasi – esimesed inimesed Kuul. Kärbseid kaasa ei võeta.
50 aasta pärast – esimene inimkoloonia Marsil. Kärbseid kaasa ei võeta, ent nad tulevad ikkagi.
500 aasta pärast – pärast kahekümne kuuenda koloniseerimisekspeditsiooni kollektiivset hukkumist katkestavad inimesed Marsi koloniseerimise programmi. Marsile jäänud kärbeste ja teiste pisi-olevuste ühistöös tekib omalaadne ökosüsteem.
6000 aasta pärast – Marsi külastab Enteroopia uurimisgrupp, kes võtab endaga kaasa mõnikümmend toakärbse vastet. Neist mõnekümnest isendi järeltulijaid võib ka praegu loomaaias näha.
Näituse motiivid põhinevad Stanis³aw Lemi raamatul „Ijon Tichy kosmoseränduri päevikud”.