TAMÁS LÁSZLÓ KOVÁCS
Tamás László Kovács (s. 1964) - isepäise loometeega Ungari kunstnik, kes on õppinud skulptor Lajos Dargay ja maalikunstnik János Fajó käe all ja praegu reklaamigraafikuna leiba teenib, on alates 1979. aastast pidevalt esinenud kaasaegse kunsti foorumitel nii kodu- kui välismaal. Kahekümne aasta vältel on ta kujundanud omanäolise loomemaailma ja vormikeele, kuid ei ole juhus, et paljud tema teosed on valminud austusavaldusena J.R. Sotole, V. Tatlinile, B. Bartókile, J. Sibeliusele, I. Newtonile, A. Aaltole, K. Malevitšile jpt. - kõigi nende loojate töödes on olnud väga olulisel kohal struktuur.
Tamás Kovácsit peetakse konstruktivismi traditsioonide järgijaks, millest annab tunnistust range kord tema tööde vormides ja mõtete puhtus. Tema loomingut iseloomustab haprus, rahutu otsimine, üllatav dekoratiivsus ja täpsus. Sirgjoonte ja kaarte vahelised minimalistlikud suhted ning õhukeste joonte, teravate nurkade ja punktide vaheline rütm muudavad ta graafika õhkõrnaks ja ebamaiseks.

Geomeetria ja astro- noomia reegleid järgiv pisiplastika on tänu läbipaistvatele ja kergete materjalide kasutamisele liikuv, kuid kätkeb endas ka paigalseisu varjatud pinget. Kompositsioonides täheldame samaaegselt nii avatust kui suletust, kindlust ja kõhklust, hoogu ja rahu. "Tema töödes näitab oma eri palgeid teisitiolemine, vastuolud pilluvad argumente. Tam?s Kov?cs hoiab neid koos kunsti vahenditega: rütmi, kontrasti, tasakaalu ja kui vaja, siis ka disharmooniaga," kirjutab maalikunstnik András Arnóti. Kuid vaatamata

näilisele juhuslikkusele on lahendused kindlad ja vaieldamatud, luues töödest lõpetatud ja täiusliku mulje ning andes aimu autori filosoofilisest mõttelaadist ja eetilistest hoiakutest.


fotod,A. Tarmula